Svein Leiros
Beaivvalaš jođiheaddji
+47 957 93 799
svein@nordligefolk.no
Lisa Vangen
Musea
jođiheaddji
+47 911 04 059
lisa@nordligefolk.no
Martin Manndal
Doaibma
jođiheaddji
+47 401 97 751
martin@nordligefolk.no
Siri Mari Vitalis Larsen
Gaskkusteaddji
+47 905 40 995
siri.mari@nordligefolk.no
Gunnlaug Oppervoll Isaksen
Bassi
+47 949 85 607
gunnlaug@nordligefolk.no
Isak Anta M. Kvitfjell
Museabargi
+47 912 47 464
isak@nordligefolk.no
Ann-Kristin Hansen
Gievkanhoavda
+47 413 38 013
annkristin@nordligefolk.no
Davvi álbmogiid guovddáš – Senter for nordlige folk
Davvi Álbmogiid Guovddáš OS lea aktiiva Sámi kulturguovddáš ja álgoálbmot guovddáš davviguovlluin ja Sámis gos guovddáš bargá. Guovddáš ovddida ja gaskkusta Mearrasámi giela, dáidaga, kultuvrra ja servodateallima, ja dieđuid davviguovllu álgoálbmogiid birra.
Guovddážis lea dál dávvirvuorká, giellaguovddáš, girjerádju, čájáhuslanjat, gievkkan ja kantuvralanjat. Sámi organisašuvnnat mat leat dáppe leat earet eará Sámediggi, Riddu Riđđu festivála, Sámi giellaguovddáš ja Sámi girjerádjubálvalus. Dasa lassin lea Gáivuona álbmotgirjerájus, kulturskuvla ja nuoraidklubba maiddái dáppe guovddážis.
DÁG lea oassin Sámi kulturguovddáža struktuvrras ja gokčá erenoamážit Davvi-Romssa guovllu. Guovddáža jođiha ee. doaibmadoarjaga Sámi parlameanttas ja Romssa fylkkasuohkanis.
Guovddáža ásaheami historjá
1988:s háliidedje sámi organisašuvnnat hukset sámi kultuvrii deaivvadanbáikki. Digaštallamiid maŋŋá iešguđet aktevrraiguin, de sohppojuvvui ovddidit Olmmáivákki searvevuođahálla Sámi guovddážin danne go eanas aktevrrain guovllus leat sámi ruohttasat.
Plánat ovdánedje viidáseappot ulbmillaš prošeaktan: ásahit našunála sámi gelbbolašvuođaguovddáža namain Ája Samisk Senter BAJahkečoahkkinmearrádusaid bokte 1993:s ja 1994:s sirde buot oasseeaiggádat ossosiid ođđa guovddážii. Seammás čađahuvvui ovttadatviiddideapmi, gos joavkkut ja searvvit, gielddat ja eará guoskevaš aktevrrat bovdejuvvojedje oastit ossosiid.
Guovddáža stuorra viiddideapmi gárvánii 1995:s. Ođđa visti fálai heivvolaš sajiid earret eará NRK Sámi Radio, Ája Samisk Senter administrašuvdnii, gievkkanossodahkki, Riddu Riđđui, Davvi-Romssa Musea ja Sámi giellaguovddážii.
Ovddideamis lei goluid rámma 4,7 miljovnna ruvnno, ja dat ruhtaduvvui ruđaiguin Romssa fylhkkasuohkan, Sámediggi, Kulturdepartemeanta, Gáivuona suohkan ja loana mii gokčá 50% goluid.
Stuorideapmi 2005:s ja 2009:s
Ája sámi guovddáža viidáset oasseviiddideapmi gárvánii 2005:s ja attii ođđa ja stuorát lanjaid Sámi giellaguovddážii, guovllulaš sámi girjerádjobálvalussii, Sámediggái, Riddu Riđđu festiválii ja guovddáža hálddahussii. Guovddáža viiddideami 2005:s 14 miljovnna kruvnnain ruhtadedje Romssa fylkkagielda, Sámediggi, Gáivuona gielda ja Ája sámi guovddáš loanain 3,5 miljovnna ruvnno. Ruhtadeapmi árvvoštallojuvvui guovllulaš lasiheapmin ja lei jurddašuvvon gokčat akuhta dárbbuid mat vuordit olles stáhtalaš ruhtadeami ollislaš ovddideapmái.
Kulturdepartemeanta gohččui 2007:s Statsbygga viiddidit guovddáža 22 miljovnna kruvnnain vai oažžu lanjaid sámi museai, girjerádjosii ja unna boradanlanjaide olggobealde kulturviesu. Viiddideapmi gárvánii 2011:s ja dan rabai Riddu Riđđu áigge kulturministtar. Seammás rahppui maiddái ođđa Dálááiggi musea guovddážis, masa Sámediggeráđđi lea addán sámi museovddasvástádusa Davvi-Romsii, Mátta-Gaska-Romsii ja Romsii.
Našunála bargu 2009 rájis
Guovddáš rievdaduvvui 2009:s mearrasámi guovddážis (Ája sámi guovddáš) davvi olbmuid guovddážin. Guovddážis lea ain nationála sámi miššuvdna; ovddidit ja seailluhit mearrasámi giela ja kultuvrra. Dasa lassin addojuvvui guovddážii davvi eamiálbmotfokus. Riddu Riđđus lea 2000-logu álggu rájes leamaš jahkásaččat fokus davvi eamiálbmogiidda. Gosa okta álgoálbmot davvin lea bovdejuvvon ja ovdanbuktán álbmoga festiválas. Olbmot oahpásmahtte min iežaset musihkkii, dánsumii, rituálaide ja eará kultuvrralaš ovdanbuktimiidda moadde beaivvi festiválas. Dán fokusa bokte oidnui árrat ahte máhtolašvuođa gaskkusteapmi davvi álgoálbmogiid birra galggai nannejuvvot ja gaskkustuvvot olggobeallái jahkásaš festivála. Ája sámi guovddáš, mii lei Riddu Riđđu fysalaš rámma, oidnui dalle lunddolaš ásahussan mii galggai ja sáhtii joatkit dán.
Ođđasisstrukturerema maŋŋá guovddáš oaččui guovttelágan mišuvnna; veahkehit lasihit ipmárdusa eamiálbmogiid birra dan bokte ahte gaskkustit máhtu davvi eamiálbmogiid birra, ja nannet ja ovddidit mearrasámi giela, dáidaga ja kultuvrra.
§ 1
Fitnodaga namma galgá leat Senter for Nordlige Folk AS / Davvi Álbmogiid Guovddáš OS.
§ 2
Fitnodaga doaibmaossodat lea 1940 Gáivuotna ja čujuhus lea 9144 Samuelsberg.
§ 3
Fitnodaga ulbmil lea ovddidit, suodjalit ja ovddidit sámi, álgoálbmogiid ja davviguovlluid kultuvrraid mat vuođđuduvvet Mearrasápmái.
Fitnodat šaddá resursaguovddážin aktevrraide geat barget fitnodaga áigumušaid ovdii báikkálaš, regionála, našunála ja riikkaidgaskasaš dásis. Guovddáš galgá dahkat davvi álbmogiid kultuvrraid eanet olámuttos, ja leat mielde lasiheame máhtu ja diđolašvuođa álgoálbmogiid birra.
§ 4
Ekonomalaš vuoitu fitnodaga doaimmain galgá goittotge geavahuvvot ollislaččat fitnodaga ulbmila ovddideapmái, nu ahte fitnodat sáhttá dahkat ruhtajuolludemiid gustovaš vearro- ja rehketdoallonjuolggadusaid siskkobealde. Fitnodat ii galgga máksit divadiid oassebealiide.
§ 5
Fitnodaga ossodatkapitála lea 4.360.000 ruvnno, juhkkojuvvon 21.800 oassái main lea 200 ruvnno guhtege, ollislaččat máksojuvvon ja fitnodaga nammii.
§ 6
Oassebealit leat friija sirdojuvvon, muhto ráddjejuvvon oasseeaiggádiidda geat stivrra oainnu mielde sáhttet leat mielde ovddideamen fitnodaga ulbmila. Ovddalgihtii vuoigatvuođat oassebealiid sirdima várás gustojit dušše oassebealiide geain lea 10% dahje eanet oamastanvuoigatvuohta. Buot oassesirdin galgá dohkkehuvvot stivrras.
§ 7
Fitnodaga stivrras galget leat 5 miellahtu, geain beliin lea guhtege vuoigatvuohta nammadit ovtta ovddasteaddji. Persovnnalaš sadjásaš ovddasteaddjit galget válljejuvvot.
Stivralahtuin lea doaibmaáigodat 2 jagi. Eaktuduvvo ahte Norgga fitnodatlágas ođđa stivralahtu válljenvuogit čuvvojuvvojit.
§ 8
Fitnodaga vuolláičállin lea stivrrajođiheaddji ja 1 stivralahttu ovttas.
§ 9
Váldočoahkkimat čohkkejuvvojit fitnodatlága mearrádusaid mielde.
Váldočoahkkin meannuda:
1. Dohkkehit jahkerehketdoalu ja jahkedieđáhusa.
2. Badjebáhcaga dahje vuolláibáhcaga gokčan ásahuvvon balánssa vuođul.
3. Stivrra váljjen, stivrrajođiheaddji ja stivrra sadjásaš lahttu válljen.
4. Stivrra ja dárkkistangotti bálkká mearrádus.
5. Eará áššit mat lága vuođul gullet váldočoahkkimii.
§ 10
Erenoamáš oktasaščoahkkin gohččojuvvo go stivra dahje oasusoasálaččat, geat ovddastit unnimusat 1/10 oasuskapitálas, dan gáibidit.
Erenoamáš oktasaščoahkkin gieđahallá dušše dieđáhusas namuhuvvon áššiid.
§ 11
Fitnodaga artihkkaliid rievdadusevttohusat galget sáddejuvvot stivrii maŋimustá golbma mánu ovdal go ášši gieđahallo váldočoahkkimis ja almmuhuvvot oasálaččaide maŋimustá mánu ovdal gieđahallama.
§ 12
Jus searvi loahpahuvvo, de galget searvvi opmodagat juogaduvvot eaiggádiid gaskkas nu movt oamastangeažžu mielddisbuktá.
§ 13
Muđui čujuhuvvo oamastanláhkii mii lea gustojeaddji goas fal.
Stivra
| Ámmát | Namma | Várrelahttu |
| Stivrajođiheaddji | Torjer Olsen | Hege Liland |
| Nubbinjođiheaddji | Camilla Brattland | Jens Kristian Nilsen |
| Miellahtu | Karin A. Karlsen | Olaug Rønsen |
| Miellahtu | Sajje Solbakk | |
| Miellahtu | Odd Kr. Solberg | Anne Lise Fredlund |
Eará doaimmahusat Davvi Álbmogiid Guovddážis