Min birra
Davvi Álbmogiid Guovddáš OS lea aktiiva Sámi kulturguovddáš ja álgoálbmot guovddáš davviguovlluin ja Sámis gos guovddáš bargá. Guovddáš ovddida ja gaskkusta Mearrasámi giela, dáidaga, kultuvrra ja servodateallima, ja dieđuid davviguovllu álgoálbmogiid birra.
Guovddážis lea dál dávvirvuorká, giellaguovddáš, girjerádju, čájáhuslanjat, gievkkan ja kantuvralanjat. Sámi organisašuvnnat leat Sámi Parlamentáralaš ráđđi, Riddu Riđđu festivála, Sámi giellaguovddáš ja Sámi girjerádjubálvalus.
Gáivuona suohkanis lea almmolaš girjerádju, kulturskuvla ja nuoraidklubba guovddážis. DÁG lea oassin Sámi kulturguovddáža struktuvrras ja gokčá erenoamážit Davvi-Romssa guovllu. Guovddáža jođiha ee. doaibmadoarjaga Sámi parlameanttas ja Romssa fylkkasuohkanis.
1988:s háliidedje sámi organisašuvnnat hukset sámi kultuvrii deaivvadanbáikki. Digaštallamiid maŋŋá iešguđet aktevrraiguin, de sohppojuvvui ovddidit Olmmáivákki searvevuođahálla Sámi guovddážin danne go eanas aktevrrain guovllus leat sámi ruohttasat. Leat plánen viiddidit guovddáža ja šaddat nationála sámi gelbbolašvuođaguovddážin mas lea namma Ája Sámi Guovddáš BA.
Guovtti jahkečoahkkima mearrádusaid bokte 1993:s ja 1994:s sirde buot oasuseaiggádat iežaset ossosiid Ája Sámi Guovddážii ja ossosiid viiddideapmi čađahuvvui mas iešguđetlágan searvvit, suohkanat jna. bovdejuvvojedje vuolláičállit oasusservviide.
Jagi 1995 álggahuvvui giellaguovddáža viiddideapmi. Dál ožžot NRK Sámi Radio, Ája sámi guovddáža hálddahus, gievkkanossodat, Riddu Riđđu, Davvi-Romssa musea ja Sámi giellaguovddáš ođđa, ja maiddái dál heivvolaš lanjaid. Dán 4,7 miljon ruvdnosaš ovdáneami ruhtadedje Romssa suohkan, Sámi parlameanta, Kulturdepartemeanta, Gáivuona suohkan ja 50% loanaid oaččui Ája Sámi Guovddáš.
Ája sámi guovddáža viidáset ovddideapmi loahpahuvvui 2005:s ja dat fálai ođđa ja stuorát lanjaid Sámi giellaguovddážii, guovlluguovdasaš sámi girjerádjobálvalussii, Sámi Parlamentarihkkárii, Riddu Riđđu festiválii ja guovddáža hálddahussii.
Romssa fylkkasuohkan, Sámi Parlamentta, Gáivuona suohkan ja Ája Sámi guovddáš ruhtadedje guovddáža viiddideami 2005:s 14 miljovnna ruvnnuin go ožžo 3,5 miljovnna ruvdnosaš loana. Ruhtadeapmi adnojuvvui guvllolaš buorideapmin ja galggai gokčat heahtedárbbuid mat leat vuordimin ollislaš stáhtaruhtadeami viiddis ovddideami várás.
Jagi 2007 Kulturdepartemeanta bivddii Statsbygg gárgedit guovddáža 22 miljovnna ruvnnuin oažžun dihte lanjaid sámi museai, bibliotehkii ja smávit boradanlatnjii olggobealde kulturlanja.
Ovddideapmi lea loahpahuvvon 2011:s ja maid Kulturministtar almmuhii Riddu Riđus. Seammás rahppo ođđaáigásaš musea guovddážis, maid Sámi parlameanta lea addán Sámi museii ovddasvástádusa Davvi-Romssas, Davvi Gaska-Romssas ja Romssas.
Jagis 2009 sirdojuvvui guovddáš eret mearrasámi guovddážis ja šattai Davvi Álbmogiid guovddážin. Guovddážis lea ain našunála sámi ulbmil; ovddidit ja suodjalit mearrasámi giela ja kultuvrra. Dasa lassin guovddáš oaččui davviguovllu álgoálbmotfokusii.
Álggu rájes 2000 jagis lea Riddu Riđđu juohke jagi čalmmustahttán davvi álgoálbmogiid. Dohko sii leat bovden davviguovllu álgoálbmoga ja oahpásnuhttán festivála olbmuid. Álbmot oahpásmahtii festiválas min iežamet musihkkii, dánsii, rituálaide ja eará kultuvrralaš ovdanbuktimiidda máŋgga beaivvi badjel.
Dáinna čalmmustahttimiin oinniimet árrat juo, ahte dieđuid juohkin davvi álgoálbmogiid birra berrešii nannejuvvot ja gilvojuvvot maiddái maŋŋá jahkásaš festivála. Ája Sámi guovddáš mii lei Riddu Riđđu fysalaš rámma, oidno dalle lunddolaš ásahussan mii berrešii ja sáhtášii joatkit dán barggu.
Maŋŋá ođastusa oaččui guovddáš guovtteoasat barggu; veahkehit lasihit ipmárdusa álgoálbmogiid birra dainna lágiin ahte juohkit dieđuid davvi álgoálbmogiid birra, ja nannet ja ovddidit mearrasámi giela, dáidaga ja kultuvrra.
§ 1 Fitnodaga namma galgá leat Senter for Nordlige Folk AS / Davvi Álbmogiid Guovddáš OS.
§ 2 Searvvi doaibmaossodat lea 1940 Gáivuotna ja čujuhus lea 9144 Samuelsberg.
§ 3 Searvvi ulbmil lea ovddidit, suodjalit ja ovddidit sámi, álgoálbmogiid ja davviguovlluid kultuvrraid mat vuođđuduvvet Mearrasápmái. Gielda galgá doaibmat resursaguovddážin aktevrraide geat barget gieldda ulbmiliidda báikkálaččat, regionálalaččat, našunalalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Guovddáš galgá dahkat davviálbmogiid kultuvrraid eambbo olahahttin, ja váikkuhit eambbo máhtolašvuođa ja diđolašvuođa álgoálbmogiid birra.
§ 4 Fitnodaga doaimmain boahtán ruđalaš badjebáza galgá ollásit geavahuvvot fitnodaga ulbmila ovddideapmái, vai fitnodat almmatge sáhttá juogadit ruđaid gustovaš vearro- ja rehketdoallonjuolggadusaid mielde. Fitnodat ii galgga máksit дивиelddaid oasuseaiggádiidda.
§ 5 Fitnodaga oasuskapitála lea 4,360. 000 ruvnno lea ollásit máksojuvvon ja registrerejuvvon ruvdnui, ja juogaduvvo 21,800. oasussan 200 ruvnnos.
§ 6 Oasusat leat friddja sirdinvejolaččat, muhto dat leat ráddjejuvvon daidda oasuseaiggádiidda geat stivrra oaivila mielde sáhttet leat mielde ovddideamen searvvi ulbmila. Vuoigatvuohta vuos biehttalit sirdimis oasi guoská dušše oasusoamasteddjiide geain lea 10% dahje eanet oassi. Stivra galgá dohkkehit buot oasussirdimiid.
§ 7 Searvvi stivrras galget leat vihtta lahtu, geain bealálaččain lea vuoigatvuohta nammadit ovtta áirasa guhtege. Persovnnalaš ovddasteaddjit fertejit válljejuvvot. Stivralahtut galget doaibmat 2 jagi áigodagas. Jáhkkimis čuvvojuvvojit Ruoŧa fitnodatlágas mearriduvvon bargovuogit ođđa stivralahtu válljemis.
§ 8 Stivrra jođiheaddji ja 1 stivralahttu galgaba oktasaččat doallat vuolláičállosa.
§ 9 Váldočoahkkimat čohkkejuvvojit fitnodatlága mearrádusaid mielde. Váldočoahkkin meannuda:
- Dohkkeha jahkerehketdoalu ja jahkedieđáhusa.
- Badjebáhcaga dahje vuolláibáhcaga gokčan ásahuvvon balánssa vuođul.
- Stivrra váljjen, stivrrajođiheaddji ja stivrra sadjásaš lahttu válljen.
- Stivrra ja dárkkistangotti bálkká mearrádus.
- Eará áššit mat lága vuođul gullet váldočoahkkimii.
§ 10 Erenoamáš oktasaščoahkkin gohččojuvvo go stivra dahje oasusoasálaččat, geat ovddastit unnimusat 1/10 oasuskapitálas, dan gáibidit. Erenoamáš oktasaščoahkkin gieđahallá dušše dieđáhusas namuhuvvon áššiid.
§ 11 Searvvi artihkkaliid rievdadusevttohusat galget sáddejuvvot stivrii maŋimustá golbma mánu ovdal go ášši gieđahallo váldočoahkkimis ja almmuhuvvot oasálaččaide maŋimustá mánu ovdal gieđahallama.
§ 12 Jus searvi loahpahuvvo, de galget searvvi opmodagat juogaduvvot eaiggádiid gaskkas nu movt oamastangeažžu mielddisbuktá.
§ 13 Muđui čujuhuvvo oamastanláhkii mii lea gustojeaddji goas fal.
2024
Signert protokoll generalforsamling 2024
Senter for nordlige folk AS – Rev.b. 2023
Uttalelse fra ledelsen 2023 SFNF_pades
Moteprotokoll Private aksjeeiere Senter for nordlige folk
Innkalling til generalforsamling 2024
Anmodning om overtakelse av bassengdel
2023
Innkalling til generalforsamling 2023
Senter for nordlige folk AS – Rev.b. 2022
2022
Innkalling til generalforsamling 2022, pdf
Godtgjørelse styret og revisor, pdf
2021
Innkalling til generalforsamling 2021, pdf
Innkommende sak: Manndalen basseng, pdf
Innkommende sak: endring av vedtekter, pdf
2020
Bargit
Svein Leiros
Beaivvaláš Jođiheaddji
Tlf: +47 957 93 799
Email: svein@nordligefolk.no
Henrik Olsen
Senior ráđđeaddi
Tlf: +47 907 75 219
Email: henrik@nordligefolk.no
Martin Manndal
Doaibmajođiheaddji
Tlf: +47 401 97 751
Email: martin@nordligefolk.no
Lisa Vangen
Museahoavda
tlf: +47 911 04 059
Email: lisa@nordligefolk.no
Gunnlaug Oppervoll Isaksen
Bassi
Tlf: +47 949 85 607
Email: gunnlaug@nordligefolk.no
Issat Anta Mihkkal Kvitfjell
Gulahallanráđđeaddi (vikar)
Tlf: +47 912 47 464
Email: isak@nordligefolk.no
Ann-Kristin Hansen
Gievkanhoavda
Tlf: +47 413 38 013
Email: annkristin@nordligefolk.no
Stivrra
Camilla Brattland
Stivrrajođiheaddji
tlf: +47 918 02188
Email: camilla.brattland@uit.no
Torjer Olsen
Nubbinjođiheaddji
(Válljejuvvon Sámedikki ovddas)
Hans Arne Nordeng
(Válljejuvvon Riddu Riđđu Festivála ovddas)
Odd Solberg
(Válljejuvvon priváhta olbmuid ovddas)
Karin Karlsen
(Válljejuvvon Gáivuona suohkana ovddas)
Váldde oktavuođa
Davvi Álbmogiid Guovddáš / Senter for Nordlige Folk
Kjerringdalsveien 240
9144 Samuelsberg
Tlf: 777 17 800
Email: post@nordligefolk.no
Organization number: 994331795
Beaivvaláš jođiheaddji: +47 957 93 799
Doaibmajođiheaddji: +47 401 97 751
Musea: +47 911 04 059
Gievkan: Tlf: +47 413 38 013
Gulahallan: +47 912 47 464